Eesti põgenikku ei meelita

Euroopa Komisjoni naabruspoliitika- ja laienemisvolinik Johannes Hahn ütles 4. jaanuaril avaldatud intervjuus BNSile, et Balti riigid võivad seista silmitsi põgenikevooluga riikidest, mis on Euroopa Liidu lõunanaabrid, tuues eraldi välja Süüria ja Liibüa. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) andmetel on Süüria umbes 23 miljonist elanikust kodust lahkunud üle 9 miljoni, eeldatavasti pidaski laienemisvolinik silmas neid potentsiaalse põgenikevooluna.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate numbrid toetavad tema sõnu – kui 2012. aastal palus Euroopa Piirivalveagentuuri (Frontex) statistika järgi Euroopa Liidus rahvusvahelist kaitset ca 23 000 süürlast, siis 2013. aastal juba üle 50 000 ning 2014. aasta esimesel poolel ületas taotluste arv 40 000. Sarnaselt süürlastest taotlejate arvuga on kogu Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse taotlejate arv kasvutrendis – 2013. aastal oli nende arv Eurostati andmetel ligi 380 000 ning kindlasti oli neid 2014. aastal veelgi rohkem. Võrdluseks, et viis aastat tagasi oli see number 154 000. 

Voliniku intervjuust jäi kõlama sõnum Euroopa Liidu eesistujale Lätile, et põgenikevool Euroopa Liidu lõunanaabrusest võib mõjutada ka ELi põhjapoolseid riike. Põgenikeprobleemi leevendamisega peavad ELi liikmesriigid tegelema ühiselt ning efektiivselt. Eesti on alati rõhutanud, et Vahemere piirkonna rändevoogude haldamine on kogu Euroopa Liidu ühine probleem, millega tegelemine ei tähenda üksnes rahvusvahelise kaitse taotlejate jagamist liikmesriikide vahel.

Oluline on suunata tähelepanu kriiside lahendamisele, humanitaarabi ja arenguabi andmisele kriisipiirkonnas ning soodustada juba EL-i jõudnud isikute tagasipöördumist kodumaale. Ühtlasi vajavad kriisis oleva riigi naaberriigid abi suure pagulastevoo vastu võtmisel. Näiteks Süüria konflikti puhul kannavad suurimat pagulaste koormat Jordaania, Liibanon ja Türgi, kuhu on rajatud Süüria põgenikele mõeldud pagulaslaagrid.

Eesti toetas Süüria kriisiga seotud põgenikke sh ka naaberriikides asuvaid pagulaslaagreid 2014. aastal 500 000 euroga ning jätkame nende toetamist ka edaspidi. Ühtlasi toetab Eesti koos EL-iga ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura pingutusi relvarahu saavutamiseks Süürias, kus konflikti tõttu tekkinud humanitaarkatastroofis vajab abi ligi 12 miljonit inimest.

Euroopa Liidu ühtses tegutsemises on võtmeroll ELi välispiiride haldamist koordineerival Frontexil. Eesti on panustanud Frontexi töösse viimase kümne aasta jooksul, seda nii ekspertidega kui ka aktiivselt osaledes Frontexi operatsioonides, koolitustes ja võimekuse arendamise meetmetes.

Sihtriigi valikul soovib enamik põgenikke siirduda riikidesse, kus on võimalik lihtsalt ja kiirelt saada seaduslik alus riigis viibimiseks ning piisavad sotsiaaltoetused. Samuti on olulisteks kriteeriumiteks võimalus leida töökoht ning sarnase kultuuritaustaga kogukonna olemasolu. Võrreldes mitme ELi riigiga ei ole Balti riigid põgenikele atraktiivsed sihtriigid, kus taotleda varjupaika.  

Kui midagi peaks juhtuma meie naaberriikides (nt looduskatastroof, relvakonflikt vms), on politsei- ja piirivalveamet valmisoleku tagamiseks koolitanud lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegelevatele ametnikele üle 70 reservametniku. Praegu on sellise olukorra tekke tõenäosus väike. Seega on tagatud valmisolek suurema hulga taotlejate vastuvõtmiseks. Kui politsei- ja piirivalveamet tegeleb rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusega, siis taotlejate olmetingimuste tagamine on sotsiaalministeeriumi vastutusalas.

Rahvusvahelise kaitse taotlejaid tuleb siiski ka Eestisse järjest rohkem – kui 2008. aastal esitati ainult 14 taotlust, siis 2013. aastal esitati 97 ja 2014. aastal 147. Mullu oli 1/3 taotlejatest pärit ELi lõunanaabrusest ning 1/3 taotlejatest oli seotud sündmustega Ukrainas. Kokku on Eestilt 2007-2014 taotlenud rahvusvahelist kaitset 593 isikut, kellest kaitse on saanud 94.